Krevett krevette on maailmas üldse umbes 160 erinevat liiki. Rootslased on vaieldamatult maailma suurimad krevetisööjad, sest kaheksa miljonit rootslast sööb aastas 20 000 tonni krevette, millest pooled on koorimata.
Krevette hinnatakse kogu maailmas, peamiselt nende valgurikka maitsva liha pärast, mis on kergesti seeditav ja sisaldab hulganisti mineraalaineid ja vitamiine. Viimasel ajal on propageeritud koorikloomi kui seksuaalset toonust tõstvat delikatessi.
Troopilistes vetes elutseb krevette, kes kasvavad paarikümne sentimeetri pikkuseks. Eestis müüdavad krevetid püütakse kargematest Norra vetest ja nad on kasvult kiduramad. See-eest on nende maitse märksa hõrgum.
Krevette nimetatakse küll kolesteroolipommideks, kuid tegelikult sisaldavad nad südamesõbralikke oomega-3 rasvhappeid ja väga vähe küllastatud rasva, mis on suurim oht vere kolesteroolisisaldusele. 85 grammi keedetud krevettide toiteväärtus on üksnes 84 kalorit
Krevetisalat
Vajalik:
200 g külmutatud herneid
200 g värsket kurki
400 g kooritud krevette
Kastmeks läheb vaja:
1 dl hapukoort
1 dl lahjat majoneesi
1 sl mädarõigast
ürdisoola
Kaunistuseks:
värsket tilli
Valmistamine: Sulata herned, pannes need sõelale ja valades üle kuuma veega. Jahuta kohe külma veega. Koori kurk ning lõika kuubikuteks. Sega omavahel herned, kurk ja krevetid. Valmista kaste, kalla salatile ja sega läbi. Serveeri kausis või pokaalides, kaunista tilliga.
No comments:
Post a Comment